Jidiš

Keeleline kuuluvus:

germaani keeled

Regioon:

Eesti suurlinnad

Kõnelejate arv:

2000.a. rahvaloenduse järgi on Eestis 2145 juuti. Kogukonna liikmeid on rohkem, ligi 3000. Jidišit kõneleb neist esimese keelena 124.

Keelekogukonna lühike ajalugu:

Esimesed teated juutidest Eestis pärinevad 16. sajandist, mil neid on mainitud Pärnu elanikena. Rootsi võimuperioodil 17. sajandil hakkas juutide arv Eestis kasvama. 18. sajandi teisel poolel loodi Venemaal juudi asustuspiirkond, mis hõlmas Poola, Ukraina, Valgevene ja Leedu alasid. Eestisse võisid juudid asuda eriloa alusel. Selline korraldus kestis kuni 1917. aastani.

1865. aastast lubati teatud juutide kategooriatel asuda elama väljapool juudi asustuspiirkonda, sh Eestisse. 1894. aastast laiendati see õigus kõigile juutidele. Sellega algas juutide arvukuse kasv.

Eesti Vabariigi tekkides kuulutati 1926. aastal välja juudi kultuuriautonoomia. 1934. a. rahvaloenduse järgi elas Eestis 4381 juuti ehk 0,4 % elanikkonnast. 1940. aastal juudi kultuuriautonoomia likvideeriti ning kõik juudi seltsid ja ühingud suleti.
Saksa okupatsiooni ajal hukati 926 Eesti juuti. Pärast sõja lõppu pöördus enamik juute tagalast Eestisse, samuti asusid Eestisse ümber venekeelsed juudid mujalt NSV Liidust.

Pärast sõja lõppu juutide kultuurielu ei taastunud võimude vaenuliku suhtumise tõttu, mis tõi kaasa juutide identiteedi nõrgenemise. Taassünd algas alles perestroika tingimustes 1988. a., mil asutati Eesti Juudi Kultuuri Selts. 1990. aastaks kuulus seltsi 500 liiget. Samal ajal tekkisid juudi kogukonnad ka Narvas, Tartus ja Kohtla-Järvel. 1992. aastal loodi nende baasil Eesti Juudi Kogukond.

Staatus:

reguleerimata

Ametlik kasutus:

puudub

Haridus ja õppimisvõimalused:

1990. aastal asutati Tallinna Juudi Gümnaasium, kus õppetöö käib vene keeles. Jidišit Juudi Gümnaasiumis ei õpetata. Akadeemiliselt (kõrgkoolides) on jidišit paaril korral õpetatud sajaprotsendiliselt eestlastest koosnevale rühmale.

Meedia:

Alates 1989. aastast avaldatakse juudi kogukonna ajalehte Ha-šahar ("Koit"). Leht ilmub vene keeles, ebaregulaarselt ka eesti keeles. Jidišikeelseid tekste on pärast taasiseseisvumist Eestis trükitud vaid üks (suurte kõrvalekalletega kirjakeelenormist) – jidišikeelne osa mitmekeelsest brošüürist Klooga laagri kohta.

Eesti Raadio venekeelne programm "Raadio 4" edastab 1991. aastast juudi kultuuri alaseid saateid "Šalom Aleihem" kord kuus.

Lingid:

• Tallinna Juudi Gümnaasium www.jkool.tln.edu.ee