MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI REGIONAAL- JA VÄHEMUSKEELTE LIIT PÕHIKIRI

1. Üldsätted.

1.1. Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (edaspidi: ERVL) on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mis on asutatud ja mille põhikiri on vastu võetud 18. juunil 2004. aastal.

1.2. ERVL ingliskeelne nimi on: Estonian Bureau of Lesser Used Languages (EstBLUL).

1.3. ERVL taotleb liikmelisust Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroos (EBLUL) moodustades Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroo Eesti liikmesriigi organisatsiooni.

1.4. ERVL asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.5. ERVL tegevuse eesmärk on kaitsta ja arendada Eesti põliseid regionaal- ja vähemuskeeli ning aidata kaasa Euroopa Liidu keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamisele. Selle saavutamiseks ERVL:

• teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega, mis tegelevad regionaal- ja vähemuskeelte küsimustega;
• informeerib avalikkust, mõjutab avalikku arvamust ja avaliku sektori tegevust regionaal- ja vähemuskeeli puudutavates küsimustes;
• teeb koostööd Eesti põliseid regionaal- ja vähemuskeeli kaitsvate organisatsioonidega, toetab ja koordineerib nende algatusi.

1.6. ERVL kaitseb ja arendab järgmisi Eesti põliseid regionaal- ja vähemuskeeli: jidiš, mustlaskeel, rootsi keel, saksa keel, setu keel, soome keel, tatari keel, vene keel, võru keel.

1.7. ERVL juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

2. Liikmed.

2.1. ERVL liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, mis esindavad Eesti põliseid regionaal- ja vähemuskeelte kogukondi ning tunnistavad ERVL eesmärke.

2.2. ERVL liikmeks saamiseks esitab organisatsioon ERVL juhatusele kirjaliku avalduse ja muud vajalikud dokumendid.

2.3. ERVL liikmeks vastuvõtmise otsustab ERVL üldkoosolek.

2.4. ERVL-st väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Juhatus kustutab väljaastunu ERVL liikmete nimekirjast kahe kuu jooksul avalduse esitamisest. Liige on kohustatud enne väljaastumist tasuma oma võlad ERVL-le.

2.5. Üldkoosolek võib ERVL-i liikme liikmeskonnast välja arvata, kui:

• liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ERVL liikmemaksu või on jätnud täitmata muu olulise kohustuse ERVL ees;
• liige ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud ühelgi ERVL üldkoosolekul või ERVL poolt korraldatud üritusel;
• liikme tegevus on vastuolus ERVL põhikirjaliste eesmärkidega või kahjustab ERVL huve.

3. Liikmete õigused ja kohustused.

3.1. ERVL liikmetel on õigus:

• osaleda ERVL üldkoosolekutel;
• olla oma esindajate kaudu valitud ERVL organite liikmeks;
• saada täielikku informatsiooni ERVL tegevusest, samuti Eesti põliste regionaal- ja vähemuskeeltega seotud programmidest ja projektidest.

3.2. ERVL liige on kohustatud:

• osalema ERVL tegevuses ning aitama kaasa ERVL eesmärkide saavutamisele;
• informeerima ERVL regulaarselt oma programmidest, projektidest ja muust tegevusest, mis on seotud Eesti põliste regionaal- ja vähemuskeelte kaitse ja arendamisega;
• järgima ERVL tegevuses osalemisel põhikirja ja ERVL organite otsuseid;
• tasuma ERVL liikmemaksu.

4. Üldkoosolek.

4.1. ERVL kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis koosneb kõigi liikmesorganisatsioonide volitatud esindajatest. Igal ERVL liikmel on üldkoosolekul üks hääl.

4.2. ERVL üldkoosolek:

• võtab vastu ja muudab ERVL põhikirja. Põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus;
• otsustab uute liikmete vastuvõtmise;
• otsustab liikmemaksu suuruse;
• otsustab juhatuse liikmete arvu (vähemalt 3 ja mitte rohkem kui 7) ning valib kaheks aastaks juhatuse;
• otsustab revisjonikomisjoni liikmete arvu (vähemalt 3) ja valib kaheks aastaks revisjonikomisjoni;
• kinnitab ERVL tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande koos revisjonikomisjoni arvamusega;
• otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise ja määrab selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja;
• otsustab muid küsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ERVL liikmetest või revisjonikomisjon.

4.4. Juhatus teatab üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt neliteist päeva enne üldkoosoleku toimumist, teatades kõigile ERVL liikmeile kirjalikult üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui üldkoosolekul osaleb üle poole ERVL liikmetest. Kui väljakuulutatud üldkoosolek ei ole vähema esindatuse tõttu pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on otsustusvõimeline liikmete arvust sõltumata, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 3 ERVL liiget.

4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ERVL liikmetest, välja arvatud juhtudel, kui käesolev põhikiri või seadus sätestab teisiti. Isikuvalimistel on hääletamine salajane, kui seda nõuab vähemalt üks ERVL liige.

5. Juhatus

5.1. ERVL tegevust juhib ja seda esindab juhatus. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekul kaheks aastaks. Õigustoiminguid teeb juhatuse nimel juhatuse esimees või kaks juhatuse liiget ühiselt.

5.2. Juhatuse kutsub kokku selle esimees või aseesimees. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Kui hääled jagunevad pooleks, on otsustav esimehe või teda asendava aseesimehe hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab kirjalikult üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist mittetulundusühingu poolt.

5.3. ERVL juhatus:

• valib esimehe ja aseesimehe(d);
• kutsub kokku üldkoosoleku teatades ERVL liikmetele koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast vähemalt neliteist päeva ette;
• esitab üldkoosolekule ERVL tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande koos revisjonikomisjoni arvamusega;
• viib ellu üldkoosoleku otsuseid;
• esindab ERVL-i kõigis õigustoimingutes;
• juhib ERVL tööd ja finantstegevust, taotleb ERVL tööks vajalike vahendite eraldamist riiklikest ja muudest allikatest, kinnitab ERVL projektid;
• asutab vajadusel ERVL büroo ja allüksused;
• määrab kindlaks palgaliste töötajate koosseisud;
• sõlmib ja lõpetab töölepingu ERVL tegevjuhiga ning määrab kindlaks tema volitused;
• volitab ERVL esindajaid teiste (sh rahvusvaheliste) organisatsioonide juurde;
• omistab ERVL-i tegevuse väljapaistvatele toetajatele ja edendajatele aunimetusi (auliige jne.).

5.4. Juhatuse esimees:

• esindab ERVL-i kõigil tasanditel;
• kutsub kokku juhatuse ning juhatab selle koosolekut.

6. Ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine.

6.1. ERVL ühinemine, jagunemine või likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.

6.2. ERVL likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

6.3. ERVL likvideerimisel allesjäänud vara antakse ERVL-ga sarnase eesmärgiga mittetulundusühingule või sihtasutusele.

ERVL-i põhikiri on muudetud 1. aprillil 2005. aastal Tallinnas.